HIV-nakkus hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajad on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad.

HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus on HIV nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end pikka aega üsna hästi tunda.

HI-viirusega võib nakatuda igaüks!

HIV levib nakatunud inimeselt tervele inimesele vere (sh ka menstruaalvere), seemnevedeliku ehk sperma (ka eelsperma), tupesekreedi ja rinnapiima kaudu:
- seksuaalsel teel ( tupe- ehk vaginaalseksi, suu- ehk oraalseksi ning päraku- ehk anaalseksi ajal);
- otsesel kontaktil nakatunu verega;
- emalt lapsele raseduse, sünnituse ja imetamise ajal.
Vere kaudu levikuks on vaja, et nakatunud veri pääseks teise inimese vereringesse. See võib toimuda näiteks siis, kui kasutatakse ühiseid süstimisvahendeid.

HIV võib ohustada igaüht. Kahjuks on levinud valearusaam, et HIV levib ainult kitsaste riskirühmade hulgas (näiteks prostituudid, süstivad narkomaanid). Riskikäitumine, näiteks kondoomita seksuaalvahekord, seab kõik inimesed ohtu. HI-viirusesse nakatumine ei küsi sellest, kes te olete, vaid sellest, kuidas te käitute.

HIV ei levi õhu ja vee, pisarate, sülje, uriini, ninasekreedi ega higi kaudu. HIV ei suuda väljaspool inimese organismi elada ja paljuneda. HIV ei levi kätlemisel, kallistamisel, suudlemisel, köhimisel või aevastamisel, sääse- või mõne muu putuka hammustusel, ühise WC d kasutamisel, riiete vahetamisel, ühiste sööginõude või töövahendite kasutamisel jne.

Siiani ei ole teada juhtumeid, et HIV oleks saadud suudlemisel või sülje kaudu. Siiski tuleb arvestada, et kui inimesel on suu limaskestal haavandeid ja ta suudleb HIV-ga inimest, kellel on samuti suu limaskestal vigastusi, siis on teoreetiliselt võimalus viirusesse nakatuda.

Doonorina verd loovutades või doonoriverd saades ei ole võimalik HI-viirust saada, sest doonoriveri läbib range kontrolli, sh ka HI-viiruse suhtes. HIV ei ole „pärilik” – iga loode (ka HI-viirusega naisel) on alguses viiruseta.

Testimine on privaatne, testi saad teha endale sobival ajal ning kohas. Testi tegemiseks ei ole sul vaja minna laborisse ega testimispunkti. Kui teed testi kodus, ei pea sa ootama järjekorras, täitma ankeete või vastama ebamugavatele küsimustele. Testi tulemuse saad teada 15 minutiga. Testi võid osta sajakonnast apteegist üle Eesti ning mugavalt ja privaatselt Tervisetestid.ee veebipoest.

Testi kasutatakse üsna samamood nagu rasedustesti, ainult HIV testi puhul vajad väikest tilka verd sõrmeotsast. Testi käigus tuvastatakse verest HIV1/HIV2-spetsiifilised antikehad (mitte HI-viirus ise) ja just nende olemasolul ilmub testile teine joon (kontrolljoon). Kui testile ilmub teine joon, on testi tulemus positiivne.

Ainult testi tehes saad olla kindel, kas oled HI-viirusega nakatunud või mitte.

Testi peaksid tegema:
- kõik, kellel on vähegi põhjust arvata, et neil võis olla kokkupuude HI viirusega;
- kui oled olnud kaitsmata vahekorras;
- kui sul on olnud sugulisel teel edasi kanduvaid haigusi (nt süüfilis);
- kui sul esineb üks või mitu järgmistest sümptomitest: pidev jõuetus- või väsimustunne, põhjuseta kaalukaotus, kuiv köha, mis ei ole põhjustatud suitsetamisest, bronhiidist ega kopsupõletikust, nädalaid kestev väike palavik ja/või kõhulahtisus, öine higistamine, nahalööve, suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenlaalustes või kubemes.

Kindlasti on soovitatav teha HIV test
- enne seksi uue partneriga;
- mõlemal partneril enne, kui otsustatakse loobuda kondoomide kasutamisest;

Mõned inimrühmad on HI-viirusest enam ohustatud, sest nad elavad suurendatud riskiga piirkonnas või on oma eluviiside tõttu riskirühmas. Riskirühmadesse kuuluvad inimesed peaksid end regulaarselt testima:

• homoseksuaalsed mehed;
• heteroseksuaalsed isikud, kellel on viimase 12 kuu jooksul olnud rohkem kui üks seksuaalpartner;
• süstivad uimastitarvitajad;
• sekstöötajad ja nende partnerid;
• inimesed, kelle partnerid on HIV-positiivsed;
• HI-viiruse suure esinemissagedusega piirkondade elanikud.

Test on äärmiselt tõhus HI-viiruse diagnoosimise vahend. Ulatuslik uurimistöö on tõestanud, et õigesti kasutades on test ääretult täpne.

Testi tõestatud kliiniline tundlikkus on 100%. Kõik uuringus osalenud HIV-positiivsed isikud said õige tulemuse. Valenegatiivsust ei täheldatud. Testi tõestatud kliiniline spetsiifilisus on 99,8 % (spetsiifilisus näitab, kui tõenäoliselt on test negatiivne juhul, kui selle kasutajal ei ole HI-viirust), mis tähendab, et igast 1000-st negatiivsest tulemusest keskmiselt 998 on õiged. HIV-negatiivsetest isikutest said 2 inimest 1000st valepositiivse tulemuse.

Testi usaldusväärsus. Mitte-koolitatud inimeste poolt tehtud testi praktiline uuring näitas, et üle 99,2% osalejatest said tõlgendatava tulemuse ja üle 98,1% tõlgendasid tulemust õigesti. Positiivseid tulemusi tõlgendati õigesti 100% juhtudest.
Võib esineda valepositiivseid (teadaolevalt negatiivne proov näitab testiga ekslikult positiivset tulemust) või valenegatiivseid (teadaolevalt positiivne proov näitab testiga ekslikult negatiivset tulemust) tulemusi. Testi tulemusi võivad muuta valed säilitamistingimused või vale kasutamine.

Mõjutused. Testi potentsiaalselt mõjutavate ainete või meditsiiniliste seisunditega isikute proovide testimisel ei tähendatud olulisi mõjutusi.

HIV kiirtesti on soovitanud koduseks kasutamiseks Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO).

Kui organismis leitakse midagi kahjulikku (näiteks bakterid või viirused), hakkab immuunsüsteem seda kaitsta püüdes tootma antikehi. Igat tüüpi antikehad on unikaalsed ja just neid HIV kodune test avastama peabki.
Iga organism toodab antikehi erineva kiirusega ja selleks, et neid vereproovis leida, peab antikehi olema piisaval hulgal. Negatiivne testitulemus ei pruugi olla õige, kuni nakatumisest on möödunud 3 kuud, sest organismil võib nii kaua kuluda piisava hulga antikehade tootmiseks. Kui arvate, et võite viimase 6 nädala jooksul olla kokku puutunud HI-viirusega, tuleb pöörduda oma perearsti poole, kes saab võtta vereproovi laboris testimiseks.

Aknaperiood (serokonversioon) on aeg HI-viirusega nakatumisest ajani, kui test saab anda õige positiivse tulemuse. Selle aja jooksul võib HI-viirusega nakatunu veel saada negatiivse testi tulemuse, sest tema veres ei ole veel positiivse vastuse andmiseks vajalikku hulka antikehi. Kui Sinu testi tulemus on negatiivne, on oluline veenduda, et sa ei ole aknaperioodis. Pead kiirtesti uuesti tegema, kui viimasest võimalikust HIV nakkuse saamisest on möödunud 3 kuud.

Jah, selle testiga on võimalik tuvastada verest nii HIV-1 kui ka HIV-2 antikehad. Mis on antikehad? Kui organismis leitakse midagi kahjulikku (näiteks bakterid või viirused), hakkab immuunsüsteem seda kaitsta püüdes tootma antikehi. Igat tüüpi antikehad on unikaalsed ja just neid HIV kodune test avastab.

Kui sul on seksuaalkäitumise tõttu suurenenud oht nakatuda HI-viirusesse, on hea lasta end testida iga 3 kuu tagant.

Palun vaata kõigepealt www.tervisetestid.ee/hiv lehel olevaid abimaterjale (video testi tegemise kohta või siin lehel olevad küsimused ja vastused). Kui sul on endiselt küsimusi testi tegemise kohta, siis palun kasuta endale sobivat viisi ai saamiseks:

1. kasuta kodulehel olevat väikest kiirvestluse ehk chati akent
2. saada e-kiri info@selfdiagnostics.com
3. helista telefonil 640 6006

Tuleb meeles pidada, et HI-viirusega nakatumisest võib kuluda kuni kolm kuud, et organism toodaks positiivse testitulemuse saamiseks vajalikul määral antikehi. Negatiivne testitulemus on usaldusväärne ainult juhul, kui sul ei ole olnud kokkupuudet HI-viirusega viimase 3 kuu jooksul.
Kui kahtled testi tulemuses või kui sul esineb HIV sümptomeid, pead võtma ühendust tervishoiutöötajaga, kes teeb kinnituseks uue laboritesti. Ära aseta end testi tulemuste tõttu ohtu.

Turvaline seks – kondoom pakub sulle ja su partneritele parimat kaitset HI-viiruse ja suguhaiguste eest, sest tegemist on barjääriga, mis takistab su kehavedelikel teise inimese omadega segunemist. Penetratiivne, vaginaalne ja anaalne seks on kõige suuremad riskitegurid.

Oraalseks loetakse samuti penetratiivseks, kuid selle puhul on HI-viirusesse nakatumise risk väiksem, kui suus ei ole haavu, haavandeid või kui igemed ei veritse.

Sekslelud, dildod, vibraatorid ja mis tahes kehaõõnsustesse asetatavad esemed loetakse samuti penetratiivseks seksiks ning võivad kokku puutuda nakatunud kehavedelikega. Sekslelude jagamisel tuleb iga inimese puhul, kes neid tarvitab, kasutusele võtta eraldi kondoom.

Kõige turvalisem seks – võta vastutus oma seksuaaltervise eest. Kui sa ei ole oma partneri HIV staatuse suhtes kindel, on su parim valik turvaseks ning testimine iga kolme kuu järel. Palun arvesta, et kui inimene ei tea oma tervislikku olukorda, võib tal enese teadmata olla HI-viirus, või kui ta seda teab, võib tal olla piinlik sellest rääkida. Kui asetad ennast ohtu, siis on soovitatav testida end iga 3 kuu järel.

Ei, retsepti ei ole vaja ja haigekassa seda kulu ei kompenseeri. Test on müügil veebipoes Tervisetestid.ee ja apteekide käsimüügis.

Alaealised võivad HIV testi teha vanema nõusolekuta.
Kodus tehtavat HIV testi ei tohiks kasutada alla 18 kuu vanustel lastel. Olenemata sellest, kas HIV-positiivsete emade lapsed on nakatunud või mitte, on nad sündides samuti HIV-positiivsed, sest ema IgG antikehad läbivad passiivselt platsentaarbarjääri.
Olenemata lapse HIV staatusest, jääb imiku vereseerum positiivseks kuni ema antikehade kadumiseni (ligikaudu lapse 15–18 kuu vanuseks saamiseni). Kui laps ei ole nakatunud, muutub vereseerum selle aja järel negatiivseks. Kui laps on nakatunud, jääb tulemus positiivseks.

Ei, seda testi saab kasutada ainult HIV infektsiooni tuvastamiseks. Sellega ei saa testida teisi sugulisel teel levivaid infektsioone, nagu herpes, süüfilis, klamüüdia, gonorröa või viiruslik hepatiit. Muude suguhaiguste tuvastamiseks mõeldud teste leiad meie avalehelt tootekataloogist.

Pea meeles, et olukorras, kus võib saada HI-viiruse (kaitsmata vahekord, süstla jagamine, seks suguhaigust põdeva partneriga jne), võib saada ka mõne muu infektsiooni.

HIV kiirtest on vereanalüüs, mida võetakse turvalise sissetõmmatava lantsetiga. Kui te järgite elementaarseid hügieeninõudeid ja kasutusjuhist, on infektsioonioht olematu.

Mõningane infektsioonioht on olemas juhul, kui testi teinud inimene on HIV-positiivne, testiga tegeleb teine inimene ja tal on haav, mis puutub otseselt testiga kokku.

HIV test võib anda valenegatiivse tulemuse isikutel, kes on nakatunud HI-viirusesse, kes saavad viirusvastast ravi ja kelle viiruskoormus on märkamatu. Seda võib seletada HI-viiruse vastaste antikehade tootmise vähenemisega, sest antiretroviirusravi pärsib viiruse paljunemist.

Muude ravimite mõju testi tulemustele ei ole täheldatud.

Sa võid olla täiesti kindel! Tervisetestid.ee e-poest HIV kiirtesti ostmisel saad jääda täiesti anonüümseks ja test saadetakse välja neutraalses, märgistamata pakendis. Me hoiame ka muudel juhtudel kõikide klientide andmeid äärmiselt turvaliselt!

Vaata HIV testimiskabinettide loetelu siit. HIViga elavatele inimestele on mitmel pool Eestis moodustatud tugirühmi, kus inimestel on võimalik saada nõu ja abi erinevate probleemide lahendamiseks (psühholoogiline ja juriidiline nõustamine, tervistsäästva käitumise alane nõustamine jms).

MTÜ Eesti HIV-positiivsete Võrgustik (EHPV)
www.ehpv.ee

Kas on oluline, millisest sõrmest verd võtta?
Ei, olenemata sellest, millisest sõrmest verd võtta, on veri ühesugune.

Kas lantseti kasutamine on valus?
Mitte eriti; kõige parem on kasutada keskmist või neljandat sõrme ja sõrmeotsa külgi, sest nendes piirkondades on vähem närvilõpmeid.

Ma ei kuulnud lantseti vinnastamise klõpsu.
Võimalik, et oled lantseti juba kogemata vinnastanud. Lantsetti saab kasutada ainult ühe korra.

Puhverkork ei mahu avasse.
Korgi fooliumiga kaetud ots peab jääma ülespoole, et see mahuks avasse.

Test ei hakanud tööle, milles asi?
Veendu, et seadme ots on tervenisti kuni põhjani puhveripudeli sees. Testi saab kasutada ainult siis, kui ots on tervenisti sees. Vajuta seadet kindlalt allapoole, kuni see enam sügavamale ei lähe.

Miks peab test olema püstiasendis?
Sellepärast, et puhver ja analüüsilahus peavad seadmes olevat testriba pidi üles voolama. Test ei tööta korralikult, kui seade on vertikaalasendis, kontrolltriipu ei pruugi ilmuda ja testi tulemus on kehtetu.

Kuidas ma tean, et olen testi õigesti teinud?
Kodus tehtava HIV kiirtesti seadmel on sees analüüsi kontrolljoon, mis näitab, et test on õigesti tehtud. Kui kontrolljoont ei ilmu, ei ole test õigesti töötanud. Palun viska test minema, nagu juhendis kirjeldatud, ja korda testi uue seadmega.

Kas sama testi võib teist korda kasutada?
Ei, HIV kiirtest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ühe inimese poolt. Sama testi ei ole võimalik kasutada teist korda või rohkem kui ühe inimese poolt. Ka muud testikomplekti osad on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.

Mida teha kasutatud testiga?
Aseta kõik osad tagasi karpi, pista karp sellesse kotti ja sulge kott. Seejärel saad koti diskreetselt koos tavalise prügiga minema visata.