Kus liiguvad ohtlikumad puugid?
Puuke uuritakse Eestis juba üle 20 aasta, kuid viimased kolm aastat on kestnud suur puugiuuring, kus lisaks Tervise Arengu Instituudile (TAI) osalevad ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased. Eestis ei ole üldstatistikat puukide arvukuse kohta, kuid kolme aasta jooksul koguti viiest uurimiskohast kokku ligi 4400 puuki.
“Puukide kogumiseks taimestikult oleme alati kasutanud lipumeetodit,” selgitas TAI viroloogia osakonna juhataja Irina Golovljova (link Maalehe artiklile). Selleks võetakse ruutmeetrisuurune valge flanellist riidetükk ja tõmmatakse seda rahulikus tempos üle taimestiku. Iga viie meetri järel kontrollitakse, kas mõni puuk on küljes.
Selgus, et neis piirkondades, kus inimesed nakatuvad rohkem puukentsefaliiti või -borrelioosi, pole puukide seas sugugi rohkem haigusekandjaid. “Uurimistöö käigus leidsime puukentsefaliidi viirust Saaremaa, Pärnumaa ja Tartumaa puukidest,” rääkis Golovljova. (Maaleht)
Kõik inimesed, kes liiguvad Eesti looduses kevade-sügisel perioodil, peavad puukborrelioosi testi teha kord kuus. Soovitatav varuda vähemalt 1 puugitest oma koduapteeki.
