7 enamlevinud väidet, millega õigustatakse HIV testi tegemata jätmist

Minu tutvusringkonnas (sekspartnerite hulgas) pole minu teada kellelegi HIVi - me oleme ometigi korralikud inimesed;           

HI-viirusega võib nakatuda igaüks. HIV ei küsi su haridustasemest, elukohast, ametist, soost ega seksuaalsest suundumusest. Enim nakatunuid on viimasel ajal diagnoositud just nö tavaliste inimeste hulgas ja see trend kahjuks jätkub. Kahjuks on levinud valearusaam, et HIV levib ainult kitsaste riskirühmade hulgas (näiteks prostituudid, süstivad narkomaanid). Riskikäitumine (nt kondoomita seksuaalvahekord) seab kõik inimesed ohtu. HI-viirusesse nakatumine ei küsi sellest, kes sa oled, vaid sellest, kuidas sa käitud. 

Näiteks on Soomes tuvastatud, et enamik HI-viirusega nakatunuid on saanud viiruse turismireisilt, 20% nakatunutest said selle reisilt Taimaale.

HIV kiirtest tuleb teha igal juhul siis, kui sul on olnud kasvõi üks kaitsmata vahekord (vaginaalne, anaalne või oraalne) või otsene kokkupuude võõra isiku verega. Testi peaksid tegema ka enne seda, kui soovid partneriga loobuda kondoomide kasutamisest

HIV diagnoosi tuleks suhtuda nagu tavalisse kroonilise haiguse diagnoosi, sest õigel ajal alustatud ja õige ravi puhul võid elada aktiivselt ja tervena normaalse eluea, mille saad veeta oma lähedaste ja sõpradega.

Testi tegemisest saadav kasu kaalub kindlasti üles paariminutilise hirmu. Süstlanõel on väga peenike ja torge pole oluliselt valusam sääsehammustusest. Testi jaoks läheb vaja vaid väga väike tilk verd. Kui sa ise kodus kiirtesti teha ei suuda, lase end kontrollida perearsti juures või HIV testimispunktides.

Soovitame pöörduda mõnda HIV testimiskabineti, tugirühma või psühholoogi poole, kus saad oma küsimustele vastused ja vajadusel ka nõustamist. 

HIV on tänapäeval krooniline haigus, mida on võimalik ravimitega kontrolli all hoida. Varane diagnoosimine on kriitilise tähtsusega – mida kauem on HI-viirus diagnoosimata, seda rohkem see sinu organismi kahjustab. Olemasolev ravi pärsib viiruse paljunemist ja vähendab immuunsüsteemi kahjustumist. Õigel ajal alustatud ja õige ravi puhul võid elada aktiivselt ja tervena normaalse eluea, mille saad veeta oma lähedaste ja sõpradega.

Haiguse kulg sõltub sellest, kellelt on nakkus saadud, millise viirusetüübiga on tegemist ning inimese üldisest tervisest. Nakatumisele järgneb keskmiselt 2-3 nädala pärast HIV-nakkuse äge faas, mis osal inimestel võib kulgeda ilma sümptomiteta (osal tekivad tavalise viirusnakkuse sümptomid). Sellele järgneb asümptomaatiline (varjatud kulgemise) faas, mis võib kesta aastaid (keskmiselt 2-10 aastat). Sel perioodil võib inimese tervis püsida normaalsena ja vaevused võivad olla vaevumärgtavad. Kui sul on vähimgi kahtlus, siis tasub teha HIV kiirtest