Avaldame arvamust! Kas sina oled juba koroonaviiruse suhtes immuunne?

Kirjutasime Äripäeva jaoks artikli "Kas sina oled juba koroonaviiruse suhtes immuunne?" Artiklit saad lugeda siit. (ilmus 3. aprillil 2020). 

Artikkel algversioonis on blogis lugemiseks allpool. 

Kogu Eesti istub hetkel sotsiaalses isolatsioonis, paljud meist on koguni ranges karantiinis. Kuna me ei tea, kes on haige, kes nakkuse kandja või kes immuunne, on kogu meie elu hangunud. Nagu ka majandus. Kuid miks me ei võiks selle olukorra lahendamiseks kasutada diagnostikatestide võimalusi, mis annaks meile olukorrast palju parema ülevaate? Kas küsimus on rahas või testide kättesaadavuses?

Kas testimine jääb raha taha?

Eesti SKT on 2019. aastal oli 28 miljardit eurot. Musta stsenaariumi järgi võib see sel aastal langeda 14% võrra, pisut leebemal juhul 6%. Kui tulemus jääb sinna vahepeale – ütleme, et see võiks olla 10%, jääb sel aastal saamata 2,8 miljardit eurot. Seda eeldusel, et arvestame kaotusperioodiks vaid ühe aasta. Kuna me ei tea, kui kaua ja milliste piirangutega tuleb meil leppida ning kas meil majandusprotsessi taastumiskõver on V, U- või L-kujuline, siis võib kahju olla veelgi suurem.

Mõni päev tagasi tegid puidutööstused valitsusele ettepaneku testida kõigi vähemalt 30 töötajaga ettevõtete haigusnähtudega töötajaid. Paljud teistegi valdkondade ettevõtted, kes ei kuulu elutähtsate teenuste osutajate hulka ja kel pole võimalik uksi sulgeda, tunnevad muret oma töötajate töövõime säilitamise ja töökorralduse pärast. Iga kord, kui mõni töötaja köhatab, peaksid nad igaks juhuks saatma ta kaheks nädalaks karantiini ning kui seda teha iga võimaliku nakkusjuhu puhul, halvab see kiiresti töö.

Samal ajal on Island jõudnud viimase kuu jooksul (25. märtsi seisuga) testida oma 364 000 elanikust juba 11 727. Kui teisendame selle ühe miljoni elaniku peale, teeb see 32 217 testi. Ühe Itaalias tehtud testimise käigus ilmnes üllatav ja mõtlemapanev tõsiasi - 50% inimestest, kel test tuvastas koroonaviiruse, olid asümptomaatilised. See tähendab, et neil kas haiguse sümptomid ei avaldunud üldse või olid need väga kerged, et võis segi ajada tavalise kerge külmetusega. Kui me selliseid „püstijalu“ haiguse läbi põdenud inimestel saaks tuvastada viirusevastaste antikehade olemasolu, teaksime me, et neil ei ole vaja enam isolatsioonis olla ja nad saaks julgelt töökohtadele tagasi pöörduda. Teadlased on kinnitanud, et koroonaviiruse haiguse läbi põdenud inimene on vähemalt mõnda aega sellele immuunne ega nakatu uuesti. Kõik, mida oleks vaja, on seroloogiline kiirtest.

Kui me suudaks lähema kuu-kahe jooksul laustestida näiteks kasvõi 20% Eesti tööealistest elanikest, teeks see umbes 150 000 testi. Kui arvestame testi hinnaks 15 eurot, siis teeb see kokku 2 250 000 eurot. See on vähem kui 0,1% praegu prognoositud majanduslangusest. Kas testida või mitte – ilmselgelt ei ole küsimus rahas.

Kas on küsimus testides?

Julgen väita, et mitte. FIND, kes on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt ellu kutsutud diagnostiliste toodete juurutamisele ja üleilmsele levikule spetsialiseerunud organisatsioon, hindab praegu antikehi tuvastavaid teste. Nende arendajaid on maailmas üle 150, see nimekiri pikeneb pidevalt ja mida päev edasi, seda rohkem jõuab FIND kiirteste valideerida.

Antikehi tuvastavad kiirtestid sobivad tegelikult väga hästi suuremahuliseks skriininguks, et tuvastada need inimesed, kes on juba viirusega kokku puutunud. Antikehade kiirtestid on suhteliselt odavad, nende vastuse saab kiiresti kätte ning nende läbiviimine ei nõua keerulist aparatuuri. Kui me teame, kas inimesel on veres viirusevastased antikehad, on väga lihtne teha otsus, kas ta võib liituda uuesti oma perekonnaga, minna tagasi tööle – ühesõnaga, kas ta on ühiskonnale ohutu.

Suuremahuliste populatsiooniuuringutega SARS-CoV-2 antikehade määramiseks on alustatud juba näiteks Saksamaal, Helmholtz Centre for Infection Research (HZI) eestvedamisel. Projekti käigus plaanitakse skriinida üle 100 000 doonori verd, et uurida immuunvastuse kujunemist. Prof Gerard Krause jagas meedias arvamust, et „immuunsetele isikutele võiks välja anda omamoodi vaktsineerimistunnistuse, mis võimaldaks neid näiteks teatud tegevuspiirangutest vabastada.“

Ka Eesti arstid pooldavad seroloogiliste testide rakendamist praeguses situatsioonis: „Elanikkonda tuleks hakata laialdaselt Covid-19 vastase immuunsuse osas testima,“  kirjutab hiljutises Postimehe artiklis meestearst Margus Punab.

Kas küsimus on suutmatuses testimisi läbi viia?

Ei ole. Kui rääkida testidest, mida inimesed ise saavad teha, siis igal aastal teevad eestlased ise kodus kümneid tuhandeid kiirteste. Piisab heast ja usaldusväärsest testist, kasutusjuhendist ja võimalusest soovi korral kasvõi telefoni teel spetsialistiga konsulteerida. Profikasutamiseks mõeldud kiirtestid on piisava usaldusväärsusega, on vaja ainult riigi nõusolekut, et neid lubada ka kodus kasutada. Ettevõtted saaksid ise korraldada töö oma testimispunktides.

Marko Lehes

Selfdiagnostics OÜ