Vähiriskide tuvastamise pakett meestele

Vähiriskide paketis oleva 4 testiga saad tuvastada, kas sul võib olla tekkinud probleeme, mis viitavad eesnäärmevähi, maovähi, soolevähi võimalusele või maksaprobleemidele. Need 3 vähiliiki on meestel kõige sagedamini esinevate pahaloomuliste kasvajatega haiguste hulgas. Testikomplektiga säästad raha!

Neil haigustel on sageli üks sarnane omadus – varases staadiumis ei põhjusta nad kas üldse mingeid kaebusi või on need suhteliselt vähemärgatavad ja tunduvad inimesele endale „ohutud“. Seetõttu ei pöörduta ka arsti poole ja nii avastatakse haigus mõnikord päris hilises etapis. Kuid näiteks soolevähk on üks paremini ravitavaid kasvajalisi haigusi, kui selle ravi saab alustada varakult.

Meeste vähiriskide paketi peaksid tegema mehed, kel on vanust üle 45 aasta – peale seda kasvab haigestumisrisk väga oluliselt.

Kindlasti tee testid siis, kui sul esineb mõni allpool mainitud sümptomitest:

• valulik või sage urineerimine (sh ka öösiti), katkendlik või nõrk uriinijuga;
• valu või ebamugavustunne pärasoole ja munandite vahel, munandites, peenises, alakõhus, kubemes või alaseljas;
• valulik seemnepurse;
• krooniline kõhulahtisus või kõhukinnisus või ka nende vaheldumine;
• kõhupuhitused, täistunne või gaaside peetus;  
• valu pärasooles roojamisel või istumisel;
• väljaheite värvimuutus;
• seletamatu kaalulangus ja isutus; pidev vähene palavik;
• ebamugavustunne ja valud mao piirkonnas;
• isutus, iiveldus, oksendamine;
• rõhumistunne ülakõhus; pidev ebameeldiv maitse suus.

Testipaketis on 4 eraldi testi, mida saad teha siis, kui sulle sobib. Tulemused saad 15 minutiga.

1.    PSA ehk eesnäärmefunktsiooni test.

Eesnäärmevähk on Eestis meestel kõige sagedamini esinev vähk ja sellesse haigestub elu jooksul üks mees viiest. Eesnäärmefunktsiooni kiirtest näitab, kas prostataspetsiifilise antigeeni (PSA) sisaldus sinu veres on normi piires või sellest kõrgem. PSA on aine, mida toodab vaid eesnäärmekude, kuid osa sellest satub ka verre. Seetõttu saabki veretestiga hinnata eesnäärme füsioloogilist seisundit. Kiirtesti tulemus, mis on normist kõrgem (üle 4 ng/ml), näitab eesnäärme healoomulist või pahaloomulist suurenemist.

2. Helicobacter pylori bakteri ehk maohaavandite test.

See väga levinud bakter on nr 1 riskitegur maovähi tekkimisel – 90% maovähi juhtumitest on põhjustatud selle haiguse poolt. Seetõttu on bakteri varakult avastamine ja antibiootikumidega välja ravimine oluline. Maovähi riskiteguriks on ka toitumisharjumused - soolatud, suitsutatud ja praetud toit, värske taimse toidu vähesus. Risk on suurem ka suitsetajatel. Maovähki esineb meestel paraku 1,5 korda sagedamini kui naistel. Enamasti algab maovähk ilma eriliste kaebusteta ning mida varem algab ravi, seda suurem tõenäosus on tervistuda.

3.  Soolestiku peitvere/jämesoole kasvaja test.

Peitvere test tuvastab, kas roojas leidub kasvõi mikroskoopilises koguses verd (palja silmaga ei ole võimalik seda tuvastada). Veri roojas ei pruugi veel tähendada vähki, kuid annab kindlas signaali, et seda probleemi tuleb kiiresti edasi uurida. Enamasti on vereerituse põhjuseks soolestikus olevad polüübid ehk kasvajad, kuid mõnikord võivad need polüübid aga muutuda pahaloomuliseks  - siis ongi tegemist vähiga.

4.  Maksafunktsiooni kiirtest.

Mugav ja täpne sõrmeotsaverest tehtav test, mis on mõeldud esmase maksakahjustuse ja -probleemide tuvastamiseks. Kui eesmärk on uurida maksakahjustuse esinemist, siis nii Liver-screen kiirtest kui ka kliinikus tehtav maksafunktsiooni esmatest uurivad kõigepealt kahe väga olulise ensüümi taset. Nendeks ensüümideks on alaniini aminotransferaas (ALAT) ja aspartaadi amonitransferaas (ASAT). ALAT ja ASAT ensüümid sattuvad verre, kui maksarakud on vigastatud. Kui nende ensüümide tase on normist kõrgem, siis võib see viidata maksakahjustuse esinemisele. Liver-screen kiirtest tuvastabki selle, kui nende ensüümide sisaldus veres on normist (80 IU/l) kõrgem. See test on olulineka siis, kui oled pikemat aega liialdanud alkoholiga või tarvitanud teatavaid ravimeid.

​Pea meeles, et pahatihti maksaprobleemide algusetapis mingeid erilisi sümptomeid ei pruugi esineda!

Kuidas teste teha?

Testide tegemine on jõukohane igaühele. Igas pakendis on olemas kõik testi tegemiseks vajalik ning selge ja täpne juhend testi läbiviimiseks. Tulemuse saad sõltuvalt testist 5-15 minuti jooksul. Soolestiku peitvere test tehakse roojast, ülejäänud 3 testi tehakse sõrmeotsa verest (torge ei ole valus ja meenutab sääsehammustust).

Kui kasvõi üks testidest andis positiivse tulemuse, pöördu palun oma perearsti poole.

NB! Kõiki neid teste on soovitatav teha 1 kord aastas!